| აქტიური თემები |
|
|
|
|
წინა თემა ::
შემდეგი თემა |
| წერილი |
ავტორი |
დამატებულია: 16 ოქტ 2011, 11:53 თემის სათაური: |
|
|
GULIS REVA GHEBINEBA
erterti teoriis mixedvit orsulobis adreul periodshi ghebineba da gulisreva gamowveulia placentisa da chanasaxis mier warmoqmnili hormonaluri cvlilebebit. am dros kuchnawlavis cvlilebebic aghinishneba _ orsulobis hormonebis zemoqmedebit neldeba kuchis moqmedeba. ghebineba da gulisreva aseve mwvavdeba emociuri stresit da daghlilobit.
miuxedavad imisa, rom gulisrevas da ghebinebas ???dilis sisustes??? uwodeben, igi dghis nebismier dros sheidzleba aghinishnos. es imdenad xshiri problemaa, rom orsulebis 70% aghenishneba. igi yvelaze mwvavea pirveli orsulobisas, axalgazrda dedebtan da ertze meti nayofis shemtxvevashi. chveulebriv, ghebineba da gulisreva gestaciuri periodis meotxe - merve kviras iwyeba, da gadis 14-16 kviris shemdeg, zogierts ki mteli orsulobis periodshi aghenishneba. dzalian ishviatia, roca gulisreva da ghebineba imdenad mwvave formis aris, rom dedas ar sheudzlia sakmarisi odenobis sakvebis da sitxis shenarchuneba. es mdgomareoba cnobilia hyperemesis gravidarium??is saxelwodebit.
RA SHEMIZLIA GAVAKETO AM DROS??
shecvalet kvebis chvevebi. chamet xshirad da cot-cota. sadils cota sitxe miayolet., es garkveul shvebas moggvrit. kuchi ar unda iyos arc savse da arc carieli; radgan orive shemtxvevashi sheidzleba ghebinebas da gulisrevas hqondes adgili.
dilis msubuqi sauzme. tu dilit gulisrevis shegrdzneba gaqvt, sanam adgebit patara lukmebit miirtvit orcxobila an ylupebit daliet susti chai. adeqit nela, miecit sashualeba organizms moinelos sakvebi sanam adgebit.
dasveneba. daghla aseve xels uwyobs gulisrevis shegrdznebas. damatebiti dzili dagexmarebat am problemis mogvarebashi.
tavidan aicilet usiamovno sunebi da kerdzebi. mraval qals fexmdzimobis dros ar simovnebs garkveuli sakvebi an suni, isetic ki, romelic adre ar awuxebda. ecadet moeridot iset sunebs da sakvebs, romelic amwvavebs gulisrevis shegrdznebas.
gankurnebis sxva sashualebebi. aseve, am mdgomareobis shemsubuqeba antacid-it (kuchis mjavianobis damwevi sashualeba) aris shesadzlebeli. ar miighot medikamenti eqimis rchevis gareshe. B6 vitamini aseve mighebulia ghebinebis sawinaaghmdegod, magram gaesaubret eqims sanam vitaminis mighebas gadawyvitavt |
|
PARTIZANKA IBERIELI
რეგისტრირებულია: 14.03.2009 გზავნილები: 10210 ქალაქი / სოფელი: qutaisi simon
 |
|
თავში დაბრუნება |
 |
დამატებულია: 16 ოქტ 2011, 11:57 თემის სათაური: |
|
|
XSHIRI SHARDVA
ra iwvevs mas?
orsulobis pirvel trimestrshi sashvilosnos gazrdili zoma, tirkmlis ufro efeqtur funqcionirebastan ertad, xshiri shardvas iwvevs. ceminebis, xvelebis da sicilis dros sheidzleba shardis odnav gaparvac igrdznot. es gamowveulia mzardi sashvilosnos shardis bushtze dawolit, romelic orsulobis pirvel trimestrshi sashvilosnos qvevit aris ganlagebuli. meotxe tveshi sashvilosno ishleba menjis ghrushi, ise rom igi aghar awveba shardis bushts.
ra shemidzlia gavaketo am dros?
tu dawolis win, ramodenime saatis ganmavlobashi sitxes ar miighebt es ghamis dzils gagiadvilebt. magram orsulobis dros ar unda shezghudot sitxis migheba.
moshardet iseti sixshirit, ramdenis sachiroebasac grdznobt. shardis shekaveba iwvevs shardis bushtis arasrulad gantavisuflebas. es sheidzleba gadaizardos sasharde gzebis infeqciebshi. shardis bushtis bolomde gantavisufleba moshardvis sixshiresac shegimcirebt. |
|
PARTIZANKA IBERIELI
რეგისტრირებულია: 14.03.2009 გზავნილები: 10210 ქალაქი / სოფელი: qutaisi simon
 |
|
თავში დაბრუნება |
 |
დამატებულია: 16 ოქტ 2011, 11:59 თემის სათაური: |
|
|
mkerdis dachimuloba
ra iwvevs mas?
estrogenis da progesteronis hormonebis gazrdili warmoqmna mkerdis cvlilebebis pirveladi mizezia. gestaciis perveli kvireebis dros, mkerdi sheidzleba dagimdzimdet, dagechimot da mtkivneuli gaxdes.
ra shemidzlia gavaketo am dros?
specialuri azghudis tareba shegimsubuqebt mkerdis tkivils. es dzalian komfortulia. tu mkerdi ghamec gawuxebt azghudi shegidzliat ghamec ixmarot. |
|
PARTIZANKA IBERIELI
რეგისტრირებულია: 14.03.2009 გზავნილები: 10210 ქალაქი / სოფელი: qutaisi simon
 |
|
თავში დაბრუნება |
 |
დამატებულია: 16 ოქტ 2011, 12:01 თემის სათაური: |
|
|
TAVIS TKIVILI DA TAVBRUS XVEVA
ra iwvevs mas?
orsulobis adreul etapze bevrs awuxebs tavis tkivli. amis mizezi ucnobia, magram sxva aghwerili simptomebis msgavsad, tavis tkivilis safudzveli hormonaluri da sisxlis mimoqcevis cvlilebebi sheidzleba iyos. sxva shesadzlo mizezia stresi da daghla, romelic tan axlavs orsulobastan fizikur da emociur sheguebas. tu tqven shewyvett an sheamcirebt kofeinis mighebas, asetma cvlilebamac sheidzleba gamoiwvios tavis tkivili.
tavbrusxveva aseve xshiria orsulobis dros, romelic sisxlis mimoqcevis cvlilebebit aris gamowveuli. tavbrusvevis mizezia aseve stresi, daghla da shimshili. tu tavbrusxveva mwvave formisaa da mas tan axlavs tkivili muclis ghrushi an vaginaluri sisxldena, amis seriozuli mizezi sheidzleba iyos sashvilosnos gareta orsuloba.
miuxedavad imisa, rom tavis tkivili da tavbrusxeva sheidzleba ar iyo saxifato, mainc daukavshirdit eqims mwvave formis shemtxvevashi. migrenuli an fetqvis msgavsi tavis tkivilis dros, an tavbrusxvevis epizodebis shemtxvevashi aucilebelia eqimtan dakavshireba.
ra shemidzlia gavaketo am dros?
tavis tkivili sheidzleba shegimsubuqdet tbili kompresebit shublze, cxviris, tvalebis da safetqlis garshemo. dachimuli tkivili kiserze civi kompresebit sheidzleba sheimsubuqot.
relaqsacia garda imisa, rom tavis tkivils shegimsubuqebt, karg ganwyobazec dagayenebt. es sheidzleba dzalian martivad ganaxorcielot: daxuchet tvalebi, da warmoidginet wynari, sasiamovno adgili. kargi kveba, varjishi da dasveneba aseve mnishvnelovania.
rcheva advilia vidre misi shesruleba, magram ramdenadac shegidzliat sheamciret stresi. zogierti stresis acileba sheudzlebelia, am dros unda gaadzlierot misi martvis meqanizmebi. tu damoukideblad ver artmevt tavs am amocanas, mimartet terapevts an konsultants, sheidzleba erti shexvedrac sakmarisi iyos tqventvis.
eqimis gareshe nu miighebt tkivilgamayuchebels, mag. aspirins, ibuprofens, an naproqsen sodiums (advili, ibuprini, motrini, nuprini). acetaminofeni (aspirini, panadoli, tailenoli) uketesi archevania orsulobis dros. magram yvela shemtxvevashi tavi aaridet medikamentebis mighebas, tu es dzalian aucelebeli ar aris. aseve miughebelia eqimis gareshe nebismieri wamlis migheba.
ishviati da susti tavbrusxvevis shesamcireblad ecadet nela adget da dajdet. ecadet sheinarchunot sisxlshi shaqris done chiris, xilis, ruxi puris da naklebad cximiani mawonis mighebit. |
|
PARTIZANKA IBERIELI
რეგისტრირებულია: 14.03.2009 გზავნილები: 10210 ქალაქი / სოფელი: qutaisi simon
 |
|
თავში დაბრუნება |
 |
დამატებულია: 16 ოქტ 2011, 12:02 თემის სათაური: |
|
|
WONASHI MATEBA
orsulobis dros mtlianad imateben sashualod 11-dan 14 kilomde. dasawyisshi wonashi naklebad imatebt. orsulobis pirvel trimestrshi normaluri wonis matebad daaxloebit erti kilos momateba itvleba. |
|
PARTIZANKA IBERIELI
რეგისტრირებულია: 14.03.2009 გზავნილები: 10210 ქალაქი / სოფელი: qutaisi simon
 |
|
თავში დაბრუნება |
 |
დამატებულია: 16 ოქტ 2011, 12:13 თემის სათაური: |
|
|
HEMOROIDULI KVANDZEBI (buasili) ORSULOBIS DROS
buasili swori nawlavis hemoroiduli venebis kedlebis gafartovebisa da iq sisxlis shegubebis shedegad warmoqmnili kvandzovani gafartoebaa. garda hemoroiduli kvandzebisa, daavadeba moicavs analuri napralebisa da fistulebis arsebobasac. sisxldzarghvovani kvandzebi sheidzleba iyos garegani da shinagani.
buasilis ganvitarebis maghali risk jgufia orsulebi.
hemoroiduli kvandzebis warmoqmnis meqanizmi: swori nawlavis lorwovanis qvesh ganvitarebulia mdidari sisxldzarghvovani qseli, romelsac ewodeba hemoroidaluri qseli. am sisxldzarghvebis, gansakutrebit venebis, kedlebi txelia, advilad fartovdeba da kargavs elastiurobas. es fiziologiuri tavisebureba ganapirobebs imas, rom mcire menjis ghrus venebshi da swori nawlavis venur wnulebshi wnevis momatebis shedegad, rasac iwvevs shekrulobis dros ganavlovani masebis didi xnit sheyovneba/masis zrda, defekaciis aqtis gadzneleba, xdeba sisxlis shegubeba da kedlebis gafartovebis shedegad tandatanobit kvandzovani warmonaqmnebis gachena. venebis gafartoebuli monakvetebi advilad inficirdeba, wyluldeba, itrombeba, travmirdeba da ziandeba, warmoiqmneba naxetqebi, sisxldenebi, dzneldeba ganavlovani masebis tavisufali gadaadgileba, rac mchidrod ketavs ukana gasavals da ase ertmanetze awyobilad progresirdeba procesi.
mizezebi, romlebic xels uwyobs orsulobis dros mis ganvitarebas, shemdegia:
? qronikuli shekruloba: garda kvebiti rejimisa, orsulobis dros daqveitebuli nawlavis tonusi ganapirobebs am kontingentshi shekrulobis arsebobis maghal albatobas,
? modzraobiti aqtivobis daqveiteba (hipodinamia) xels uwyobs sisxlis shegubebas venur qselshi (mat shoris hemoroidulshi), orsulobistvis damaxasiatebeli hiperkoagulaciuri midrekileba kidev ufro uwyobs xels am aris datrombvas da venuri sisxldenis sichqaris shenelebas/shegubebas,
? sashvilosnos da nayofis zrdastan ertad menjis organoebze, mat shoris swor nawlavze da mis sixldzarghvovan qselze, izrdeba meqanikuri zewola da shegubebiti procesi, amitom buasili chndeba/ gansakutrebit progresirebs orsulobis mesame trimestrshi,
? araswori kveba (sakvebshi ujredisis mcire raodenobit migheba) risk-faqtorebis zemoqmedebas kidev ufro amdzimebs.
? garkveuli mnishvneloba aqvs memkvidreobit ganwyobasac.
hemoroidul process axasiatebs stadiuroba: yvela zemotaghwerili faqtoris zemoqmedebis shedegad, tu qals ar aghenishneboda buasili orsulobamde, is chndeba me-3 trimestrshi an mshobiarobis procesis dasrulebis paralelurad da axasiatebs pirvel orsulobas.
tu qals hqonda hemoroiduli kvandzebi orsulobamde, xshiria misi gamwvaveba orsulobis shedegad da piks aghwevs me-3 trimestris bolos da mshobiarobis shemdeg.
orsulebshi buasilis dros ganvitarebuli simptomatika:
simptomatika damokidebulia daavadebis stadiaze.
pirvel stadias ar axasiatebs kvandzebis garet gamovardna, romlebic xelitac isinjeba. am dros simptomatika mwiria, shesadzloa aghinishnebodes defekaciis dros (gansakutrebit intensiuri chintvis shemdeg) mcire tkivili da axali sisxlis kvali ganavlovan masebze, tumca gansakutrebit tvalshisacemi nishania ukana tanis qavili, romelic chiebit invaziis shemdeg, hemoroidaluri procesistvis dzalian ???saxasiatoa???.
meore stadiis dros kvandzebi garetac chamoekideba da mati gasinjva shesadzlebelia xelitac. vitardeba wvis, simdzimis shegrdzneba ukana tanshi, rasac tan axlavs tkivili. defekaciis dros an gachintvisas vitardeba napralebi, sisxldenebi. napralebis gachena diagnostirdeba jdomis dros ganvitarebuli tkivilit.
mesame stadiis dros gamovardnili kvandzebi xshirad itrombeba da xdeba matshi antebis ganvitareba, sheidzleba moxdes mati chachedva da kvdoma, rasac ukve mudmivi gausadzlisi tkivili axlavs tan.
buasilis yvelaze damaxasiatebeli nishania analuri sisxldena, ramac sheidzleba anemiac gamoiwvios.
diagnozis dasma xdeba proqtologtan vizitis dros, garegani datvalierebisa da manualuri gasinjvis shemdeg. ufro sruli kvleva moicavs anoskopit an reqtoromaniskopiis sashualebit swori nawlavis datvalierebas, rasac winaswar esachiroeba swori nawlavis dacla oynit.
orsulobis dros hemoroidaluri kvandzebis diagnostireba, gansakutrebit pirvel stadiaze, ar xdeba, chivilic dzalian mwirea, amitom zogadad sasurvelia misi maghali riskis gamo profilaqtikuri ghonisdziebebis dagegmva:
shekrulobis (yabzobis) koreqtireba kvebit: mcenareuli ujredisis didi odenobit migheba (bostneulidan kombosto, charxali, stafilo, xilidan - witeli vashli e.w ???brocki???, shavi qliavi (tundac chiri), herkulesi, wiwibura), mawoni, dilas uzmoze erti chais kovzi zeitunis zeti.
higienuri ghonisdziebebi: yoveli defekaciis shemdeg analuri aris dabana xazgasmit civi wylit! dadgenilia, rom musulmanebshi hemorois ganvitarebis dabali cifrebi ukavshirdeba mat tradicias, civi wylit daimushaon analuri xvreli defekaciis shemdeg. shesadzloa higienuri proceduristvis antiseptikuri tvisebebis mqone mcenareebis nayenis gamoyenebac - magalitad gvirilis.
orsulebisatvis mcire menjis ghrushi venuri shegubebis tavidan asacileblad rekomendebulia yoveldghiuri varjishi, fexit seirnoba, gansakutrebit mjdomare profesiebis orsulebma bevri unda iseirnon fexit.
mkurnaloba - moicavs samkurnalo preparatebis mtel speqtrs, aseve qirurgiul mkurnalobas.
konservatiuli mkurnaloba efeqturia qronikuli buasilis sawyis stadiaze da aseve misi gamwvavebisas shedarebit mogvianebit etapebze. igi amcirebs gamwvavebis sixshires, simdzimes da xangrdzlivobas, tumca bolomde ar idzleva gankurnebis sashualebas. igi moicavs zogad da adgilobriv sashualebebs - preparatebs, romlebic moqmedebs venebis tonusze, aumjobesebs mikrocirkulacias, axdens sisxlis mimoqcevis normalizebas; adgilobrivad specialuri malamoebis, santlebis an arasteroiduli antebissawinaaghmdego preparatebis gamoyenebas.
!!!orsulobis dros - ar gamoiyeneba tradiciuli lidokainisa da antebis sawinaaghmdego arasteroiduli nivtierebebis shemcveli preparatebi da santlebi, prioritetulia bunebrivi mcenareuli naertebis shemcveli santlebi da malamoebi.
hemorois (buasili)mkurnaloba xalxuri medicinis receptebit
g v i r i l a
2-3 sufris kovz gvirilis yvavilebs asxamen 1 chais chiqa mdughare wyals, achereben 1 st. wuraven da ideben safenebs hemoroidul kvandzebze, iqamde, sanam sul ar shexorcdeba.
k a r t o f i l i s s a n t l e b i
umi kartofilisagan amzadeben santlebsa da iketeben yoveldghe dzilis win.
f a r s m a n d u k i
aqucmaceben farsmanduksa da asxamen spirts (qilashi), achereben 2 kvira, ghebuloben 30 wvets cota wylit dgheshi 3-jer. acherebs sisxldenas.
ch i n ch a r i
2 sufris kovz chinchris mshral fotlebs asxamen 1 chais wiqa mdughares, achereben 1 st. wuraven. ghebuloben 1/2 chiqas dgheshi 2-jer.
dz a x v e l i
4 chais kovz dzaxvelis daqucmacebul qerqs asxamen 1 chais chiqa wyalsa da adugheben 30 wt. wuraven da umateben anadughar wyals pirvel moculobamde.
migheba:L1 sufris kovzi dgheshi 3-jer chamamde.
evropul literaturashi shesulia orsulobis dros buasilis mkurnalobis erti xalxuri metodi, romelsac uwodeben kavkasiurs: celofnis chveulebrivi parkis ???wvetebshi??? asxamen wyals da shemoukraven, rata gayinvis shemdeg miighon konusisebri yinulis ???santeli???. gamoyenebis win mis wvets mcire droit chayofen cxel wyalshi, rata wveti moudnon, usvamen sufta taflis santels (shesadzloa taflis santlis fudzeze damzadebuli malamos - kolxuri malamos, fitomalis, mardis gamoyeneba) da atavseben ukana tanshi. garedan sachiroa sqeli steriluri bintis safenis dadeba.
problemis radikaluri gadawyveta qirurgiuli gzit xdeba, ristvisac dghes skalpelis garda, gamoiyeneba shedarebit damzogveli metodikebi da aparatura (infrawiteli fotokoagulacia, skleroterapiis metodi, radiotalghuri skalpeli, lazeruli koagulacia). ambulatoriuli mkurnalobis tanamedrove metodebidan unda aghinishnos: vakuumuri ligireba, romelic shinagani kvandzebis shemtxvevashi ketdeba, ris shemdegac 3-4 dgheshi kvandzi iwyebs kvdomas. sisxlmdeni kvandzebis shemtxvevashi gamoiyeneba infrawiteli sxivebit koagulacia. garegani kvandzebis shemtxvevashi adgilobrivi anesteziis fonze gamoiyeneba radiotalghuri skalpeli an eleqtruli deni. magram es metodika titqmis ar gamoiyeneba orsulobis dros da gadavaddeba mshobiarobis shemdeg. |
|
PARTIZANKA IBERIELI
რეგისტრირებულია: 14.03.2009 გზავნილები: 10210 ქალაქი / სოფელი: qutaisi simon
 |
|
თავში დაბრუნება |
 |
დამატებულია: 16 ოქტ 2011, 12:19 თემის სათაური: |
|
|
MENSRTUALURI CIKLIS FAZEBI
reproduqtiuli asakis qalis organizmshi mimdinareobs cikluri cvlilebebi. es ganmeorebadi ciklebi kontrolirdeba hormonebis mier, mati mizania daorsulebis procesis uzrunvelyofa. ert erteul cikls ewodeba menstrualuri cikli da sashualod igi grdzeldeba 28 dghe. tu cikli 28 dgheze naklebia an meti, mas shesabamisad mokle an xangrdzlivi cikli ewodeba. yvelaze mokle ciklis normad itvleba 25 dghiani xangrdzlivoba da yvelaze xangrdzlivis - 35 dghiani mimdinareoba. erti cikli mkacrad otxfaziania. ganvixilot menstrualuri ciklis fazebi:
1. menstrualuri faza - iwyeba menstrualuri sisxldenis dawyebidan da grdzeldeba 3-6 dghe, am dros sashvilosnos zeda shre gaunayofierebel kvercxujredtan ertad chamoifcqvneba da gamoiyofa sisxldenis paralelurad. sakvercxeshi menstrualuri sisxldenis bolo dgheebshi tvinshi sintezirebuli folikulmastimulirebeli hormonis zegavlenit iwyeba ramodenime folikulis zomebshi zrda (am procesamde mati zoma 1mm-ia).
2. proliferaciuli (folikuluri) faza - iwyeba menstrualuri sisxldenis shewyvetistanave. gazrdili folikulebidan mxolod erti ganagrdzobs zrdas da aghwevs 15 mm, mas dominanti folikuli ewodeba. menstrualuri ciklis pirveli dghidan tu avitvlit, dominanti folikuli gamoikveteba me-7 dghistvis (sashualod). amis shemdeg folikuli izrdeba dgheshi sashualod 2-3 mm-it da shemdegi, ovulaciis, fazis dawyebamde is 18-24 mm-ia.
sashvilosnoshi qalis dziritadi hormonis (estrogenis)zemoqmedebit stimulirdeba lorwovani garsis ???ganaxleba???. amastanave, sashvilosnos yelis lorwo idzens spermis mimart ???mtrul??? tvisebebs. es faza yvelaze individualuri xangrdzlivobit xasiatdeba. stresebi, ???gaciveba??? da sxva mavne faqtorebi, iwveven ra am fazis gaxangrdzlivebas, axangrdzliveben amit mtlian menstrualur cikls. folikuluri fazis damtavrebas ganapirobebs hormonebis jgufi, romlebic tandatan amcireben folikulmastimulirebeli hormonis koncentracias. rodesac zemotaghnishnuli hormoni titqmis qreba, iwyeba shemdegi faza.
3. ovulaciis faza - iwyeba menstrualuri ciklis pirveli dghidan me -11 dghes da grdzeldeba sul 3 dghe. am dros gamomushavdeba maluteinizirebeli hormoni, romlis fonze skdeba folikuli da gasanayofiereblad momwifebuli kvercxujredi gamodis garet da xvdeba falopis lulebshi, is aq ???elodeba??? spermatozoidebs gasanayofiereblad. am etapze kvercxujredi ???cocxlobs??? mxolod 12-48 saati, rodesac sperma sashualod 5 dghe. es aris yvelaze ???nayofieri??? periodi dasaorsuleblad.
maluteinidzirebeli hormoni cvlis sashvilosnos yelis lorwovans-zrdis mis mimgheblobas spermis mimart.
4. maluteinizirebeli faza -iwyeba menstrualuri ciklis me-15 dghidan da misi xangrdzlivoba dzalian mudmivia - 14-16 dghe. maluteinizirebeli hormonis gamoyofa wydeba, folikuli, romelic gaskda da gamoyo kvercxujredi, gadaiqceva ???yvitel sxeulad??? da iwyebs hormon progesteronis gamomushavebas. tu estrogenis funqcia iyo sashvilosnos lorwovanis ganaxleba, progesteronis funqciaa lorwovanis gasqeleba da shewovis unarianobis gazrda: lorwovani xdeba ganayofierebuli kvercxujredis mimart maghalmgrdznobiare da misi ???gamochenisas??? iwyebs mis implantirebas. ovulaciidan daaxloebit 16dghe qalis organizmi ???molodinis rejimshia???.
tu ganayofiereba ar moxda, yviteli sxeuli iwyebs gadagvarebas. shesabamisad mcirdeba progesteronis gamomushaveba, izrdeba estrogenis koncentracia da 28-e dghidan dgeba shemdegi menstrualuri cikli, rodesac sashvilosonos lorwovani gaunayofierebel kvercxujredtan ertad chamoifrcqvneba.
rogor unda gaitvalot tqveni individualuri menstrualuri cikli?
ighebt tqveni bolo menstrualuri sisxldenis dawyebis ricxvs. mosalodneli menstruaciis dawyebis tarighad gadatvlit bolo menstrualuri sisxldenidan zustad 1 kalendarul tves.
shemdeg am ricxvidan gadmoitvlit ukan 14 kalendarul dghes, aqedan kidev 3dghes gadatvlit ukan da mirebuli ricxvi iqneba savaraudod ovulaciis fazis dawyebis tarighi.
ovulaciis fazis dawyeba aucileblad gadaamowmet bazaluri (ukana tanshi) temperaturit, romlis machvenebeli imatebs 2-5 gradusit (xdeba 37-37.5 gradusi).
magalitad:
tu tqveni bolo menstrualuri sisxldenis dawyebis ricxvia 1 maisi, mosalodneli menstruaciis dawyebis tarighi iqneba 1 ivnisi. gadmovtvalot maluteinizirebeli fazis 14 dghe, mivighebt 17 maiss. kidev gadavtvalot 3 dghe ukan da mivighebt ovulaciis fazis savaraudo dasawyiss - 14 maisi. mashasadame, tqveni ovulaciis faza grdzeldeba 14dan 17 maisamde. |
|
PARTIZANKA IBERIELI
რეგისტრირებულია: 14.03.2009 გზავნილები: 10210 ქალაქი / სოფელი: qutaisi simon
 |
|
თავში დაბრუნება |
 |
|
|
თქვენ არ შეგიძლიათ გახსნათ თემა თქვენ არ შეგიძლიათ უპასუხოთ გზავნილს თქვენ არ შეგიძლიათ დაარედაქტიროთ თქვენი გზავნილები თქვენ არ შეგიძლიათ წაშალოთ თქვენი გზავნილები თქვენ არ შეგიძლიათ ხმა მისცეთ გამოკითხვაში Вы не можете вкладывать файлы Вы можете скачивать файлы
|
|
| მეგობრები |
 |
| ბანერები |
 |
|